Tule tee tööd,
millel on
päriselt mõju

Kui rääkida inimestest, kellel on uudised päriselt veres, siis Delfi uudistetoimetuse ajakirjanik Karoliina on selle ehe näide. Tema teekond meediamaailma oli kiire. Vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas ta tööd Õhtulehes suvereporterina. Peagi oli ta reporterikingades ja aastaid hiljem liikus Delfisse. Siin tähistab ta tuleval kevadel kümnendi täitumist.

Kui paljud otsivad tööl läbivat stabiilsust ja isegi rutiini, siis Karoliina mitte. Talle meeldib uudistemaailma virrvarr. Ühel päeval küsib ta riigikogus poliitikutelt teravaid küsimusi, järgmisel aga istub kohtusaalis ja kajastab kriminaalasja. Kolmandal päeval analüüsib ta juba haridusreformi või kirjutab filmiarvustust. Selline vaheldus on tema jaoks Delfis igapäev.

Uudised ei küsi kellaaega ning seda ei tee ka ajakirjaniku töö. Vahel on tööpäevad nädalavahetusel ja vabad päevad keset nädalat. “Mulle meeldibki, et tööelu on ajaliselt nagu Ameerika mäed,” kirjeldab Karoliina. Mis ei tähenda, et ta oleks töönarkomaan. Tema jaoks võrdub puhkamine reisimisega eri riikides. “Rikastab silmaringi!”

Üks olulisemaid aspekte Delfis, on tema jaoks meeskonnatöö väärtus. “Olin varases nooruses pigem individualist,” tunnistab ta. Suured lood sünnivad aga koostöös ning kolleegide tagasiside aitab teha paremaid otsuseid.

Kui küsida, mida tähendab Karoliina jaoks Delfi hüüdlause “Me teenime demokraatiat”, siis vastab ta, et see on igapäevane tööpõhimõte. Ajakirjanik peab jälgima riigivõimu ja andma inimestele ausa ülevaate sellest, kuidas otsuseid tehakse. Kui midagi läheb valesti, tuleb sellest rääkida. Kui keegi kasutab süsteemi ära, tuleb see välja tuua. Seda tehes peab aga säilitama neutraalsuse, sest just see on usaldusväärse ajakirjanduse alus.

Karoliina on Delfis töötades leidnud töökeskkonna, kus tempo, uudishimu ja ambitsioon saavad kokku. Võib isegi öelda, et Delfi suurim tugevus tööandjana ongi pakkuda kohta neile, kes tahavad olla seal, kus midagi päriselt sünnib.

Erik on Delfi Meedia juhatuse esimees, mis tähendab, et iga päev toob tema jaoks kaasa erinevad teemad, otsused ja vaatenurgad. Ühel hetkel tegeleb Erik tellijate ja reklaamiklientidega, järgmisel arutab tootearendust või kujundab ettevõtte tulevikuplaane. Sinna kõrvale kuuluvad ka laiemad valdkondlikud küsimused, nagu töö Meedialiidus ja Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingus, kus laual on näiteks litsentsiküsimused, regulatsioonid ja kogu sektori areng.

Iga tööpäev Delfis toob Erikule palju mõttetööd, arutelusid ja otsuseid, millel on mõju ühest ettevõttest kaugemalegi. Just see vastutus ongi üks põhjus, miks Erikule töö Delfis meeldib.
Kui küsida, mida Delfis töötamine on õpetanud, siis toob Erik välja midagi väga lihtsat, aga olulist: ükski probleem ei ole lahendamatu, kui õiged inimesed koos töötavad. Ka keerulistes ja pingelistes olukordades on lahendus olemas. See tuleb lihtsalt üles leida.

Usk koostöösse peegeldub ka tema juhtimisstiilis. Eriku jaoks on oluline, et inimesed mõtleksid lahendustele, oleksid ausad ja avatud ega kardaks ka keerulisi teemasid lauale tuua. Ideaalne kolleeg hoolib ja ütleb vajadusel ka otse, kui midagi ei toimi.

Delfi Meedia tugevus tööandjana seisneb Eriku sõnul kolmes asjas. Esiteks valdkond ise, sest meedia on pidevas muutumises ja hoiab sind pidevalt arengus. Teiseks inimesed, sest Delfis töötavad oma ala professionaalid. Kolmandaks võimalus oma ideid ellu viia ja tööalaselt kasvada.

Hüüdlause “Me teenime demokraatiat” tähendab Eriku jaoks, et tehtaval tööl on päris mõju. Seda lausa ühiskonnas tervikuna. Selline vastutus annab tööle kaalu ja tähenduse.

Delfis aetakse tõsist asja, aga nagu igas suures organisatsioonis, ei puudu ka siin väiksemad humoorikad hetked. Üks selline juhtus kohe Eriku Delfiga liitumise alguses, kui Ärileht kirjutas, et Delfi juhiks saab Erki Heinsaar. Segadus oli mõneti loogiline, sest Eriku vennal on sarnane nimi ja ta töötab samuti digimeedias. Õnneks liitus Delfiga ikka õige inimene ehk Erik.

Delfi töö kõrvalt on Erikul aga roll, mis ületab kõik ametinimetused. Ta on nelja lapse isa ja suur osa vabast ajast kulub seega perele. Nende kõrvalt leiab ta aega ka spordi jaoks ning igapäevaselt naudib ta toiduvalmistamist. Eriku panevad naeratama eduelamused. Nii kodus kui ka tööl.

Merili juhib Eesti Ekspressi toimetust ja tema tööd ei saa kirjeldada kindla päevaplaani kaudu. On küll rütmid, näiteks kolmapäevad, kui ilmub paberleht, aga see on pigem uus stardipauk, mitte paus.

Merili töötab ajakirjanikega, kes tegelevad keeruliste ja mahukate teemadega, ning tema ülesanne on tagada, et ajakirjanikel oleks võimalik neid lugusid teha nii hästi kui võimalik. Selleks tuleb oma inimesi usaldada, aga latt on alati kõrgel. Merili ütleb ise, et keskpäraselt pole mõtet teha. Kui töö ei ole tehtud väga hästi, siis ei täida see ka oma eesmärki ehk ei paku lugejale väärtust.

Selline lähenemine peegeldub ka selles, milliseid inimesi Merili enda ümber väärtustab. Ta tahab enda ümber näha kolleege, kes ei jää kinni probleemi, vaid liiguvad lahenduse poole. Kes hoiavad tempot, mõtlevad kaasa, ei raiska aega tühjale jutule ja kelle kõrval tekib tunne, et tahaks ka ise rohkem pingutada.

Töö Delfis ei lõppe kell viis. Kui sa töötad toimetuses, siis pole vahet, kas on nädalavahetus või hiline õhtu. Uudised liiguvad kogu aeg ja sama teeb ka inimene, kes nende keskel töötab. Merili arvates ongi see osa tema elustiilist. Kui see rütm ei sobi, ei ole ka see töö õige.

Tasakaalu aitab hoida sport. Viimastel aastatel on Merili sukeldunud trennimaailma nii, et nädalas koguneb keskmiselt seitse tundi liikumist, vahel rohkemgi. See on teadlik viis enesehoiuks ning aitab vältida olukorda, et töö võtab kogu energia ära.

Rauno teekond Delfisse algas praktikakuulutusest. Ülikool nõudis praktikat, tema kandideeris ja osutus valituks Eesti Ekspressi. Pärast praktikat jäi ta Ekspressiga seotuks, kirjutas kaastöötajana lugusid ja pani koos teise praktikandiga käima podcasti. Järgmisel aastal viis tee Delfi uudistetoimetusse ja täna on selge, et juhusest on saanud teadlik valik.

Reporteritöö tähendab Rauno jaoks liikumist, suhtlemist ja pidevat kohanemist. Ühel päeval istub ta kontoris ja saadab päringuid, järgmisel päeval on pressikonverentsil või mõnel sündmuskohal.
Kõige rohkem naudib Rauno just seda osa, kus saab inimestega rääkida ja teemasse sügavuti sisse minna. Kirjutamine ise on küll pingutus, aga samal ajal ka kergendus, sest selleks ajaks on suur töö tehtud ja tuleb kogutud info lihtsalt parimal viisil vormistada.

Kiirus on reporteritöö juures paratamatu. Otsuseid tuleb teha kiiresti, infot tuleb filtreerida ja keerulised teemad tuleb endale selgeks teha nii, et saaksid neid ka teistele arusaadavalt edasi anda. Rauno sõnul on see üks olulisemaid oskusi, mille ta on Delfis omandanud.

Sama oluline on ka oskus end päeva lõpus välja lülitada. Uudistetöö võib olla intensiivne ja kohati pingeline ning kui ei oska seda endast lahti lasta, kipub kõik kiiresti üle pea kasvama.

Kiire tempoga käib kaasas ka meeskonnatunne. Rauno räägib, et kolleegidega jagatakse nii muresid kui ka rõõme, visatakse nalja ja toetatakse üksteist. Sellises keskkonnas tead, et alati on keegi, kelle poole pöörduda.

Delfi on Rauno jaoks koht, kuhu tasub tulla siis, kui tahad end proovile panna. “Siin tuleb mugavustsoonist välja astuda,” ütleb ta. Lisaks annab Delfi kui tööandja vabaduse ise initsiatiivi näidata. Kui sul on idee, siis on sul Delfis võimalus see ka ellu viia.

Uudistetoimetuse elu ei piirdu ainult tööga. Kontoris käimine, ühised lõunapausid ja omavaheline suhtlus hoiavad meeskonnavaimu elus ka väljaspool konkreetseid ülesandeid.

Ajakirjanduse roll ühiskonnas on Rauno jaoks selge. See on valvekoera roll: tuleb jälgida võimu, tuua esile probleemid ja hoida ühiskonda läbipaistvana. See on korraga nii vastutus kui ka võimalus päriselt midagi mõjutada.

Rauno lugu on hea näide sellest, kuidas üks praktika võib kasvada millekski palju suuremaks. Kui on uudishimu, julgus proovida ja valmisolek õppida, siis viib töö Delfis sind kohtadesse, kuhu muidu ei satuks.

Tarmo liitus Delfiga 2012. aastal. Selleks ajaks oli tal juba kogemus veebijuhina, kuid liikumine Eesti suurimasse uudisteportaali oli võimalus panna end proovile keskkonnas, kus tempo, ootused ja konkurents on teisel tasemel. Täna on Tarmo Delfi tegevtoimetaja arenduse ja innovatsiooni suunal.

Tarmo tööd iseloomustab kõige paremini pidev muutus. Meedia ja tehnoloogia arenevad nii kiiresti, et paigale jäämine ei ole lihtsalt võimalik. Tema töö keskmes on täna küsimus, kuidas kasutada tehisaru ja teisi tehnoloogilisi lahendusi nii, et Delfi oleks lugejale aina parem ja ajakirjanikele töö tegemine nutikam. See tähendab pidevat katsetamist, suhtlemist, ideede arendamist ja muutuste juhtimist.

Delfis töötamine on Tarmo jaoks olnud pikk õppimise protsess. Ta on pidanud sukelduma väga erinevatesse valdkondadesse alates teletootmisest kuni tehisaruni. Ta on olnud projektijuht, mentor, saatejuht ja muutuste vedaja.

Kõige olulisemad õppetunnid on aga tulnud hoopis inimestest. Inimsuhted, emotsionaalne intelligentsus ja oskus tulla toime kriisidega on need, mis määravad, kas suudad tempos püsida. Tarmo meeskonnas on väga erinevaid inimesi, aga eesmärk on kõigil ühine. Kuigi tööpäev võib olla tõsine ja intensiivne, siis huumor on tiimis alati olemas.

Tarmo ütleb, et Delfisse tasub tööle tulla siinsete inimeste pärast. “Siin töötavad Eesti meedia täielikud tipud,” selgitab ta. Aga Delfist võib leida ka midagi palju enamat kui töö. Näiteks Tarmo puhul elu armastuse sõna otseses mõttes, sest seitsmendat pulma-aastapäeva abikaasaga tähistades tuleb meelde ikka nende tutvumislugu Delfis.

Delfi töökeskkond on Tarmo sõnul eriline just oma ambitsioonikuse poolest. “Siin on koos inimesed, kes tahavad teha oma ala parimat tööd ja kellelt on võimalik õppida,” räägib ta. Samas on ambitsioon ka vastutus. Kui maailmas tekivad pinged, kaob usaldus ja levivad kahtlased narratiivid, siis on ajakirjanduse roll hoida fookust faktidel ja tervel mõistusel. Seda tähendabki Tarmo jaoks hüüdlause “Me teenime demokraatiat”.

Triinu teekond Delfisse algas tegelikult üsna ootamatult. Õigem oleks isegi öelda, et mitte tema ei leidnud Delfit, vaid Delfi leidis tema. Ta leiti sihtotsinguga ja juba esimesel kohtumisel tekkis Triinul tunne, et see on õige koht. “Sain kohe aru, et tegemist on minu inimestega,” meenutab Triin. See tunne ei ole 13 aastaga kadunud.

Täna töötab Triin personalispetsialistina ning tema tööpäevad on kõike muud kui üksluised. Delfi Meedia on suur ja mitmekülgne organisatsioon ning personalitööd teheks pead orienteeruma nii ajakirjanduses, IT-s kui ka müügimaailmas.

Triinu jaoks on oluline tunne, et teda ja tema tööd väärtustatakse. Tal on vabadus pakkuda välja muudatusi, arendada tööprotsesse ja teha oma tööd viisil, mis toimib. “Mu juht on toetav ja väärtustab õppimist,” ütleb ta. Töö püsibki huvitav, kuna olemas on nii usaldus, vabadus kui ka areng.

Delfis töötamine on Triinule õpetanud üht lihtsat, aga väga elulist mõtet: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. See suhtumine iseloomustab hästi ka tema meeskonda. Nad hoiavad kokku, märkavad üksteist ja hoolivad sellest, kuidas kolleegil läheb. Koos tähistatakse õnnestumisi, aga ollakse olemas ka keerulisematel hetkedel.

Lisaks tööle leitakse aega ka ühiseks kultuuri nautimiseks ning ettevõtete külastamiseks nii Eestis kui ka välismaal. See aitab hoida värsket vaadet ja tugevat sidet ka väljaspool igapäevaseid tööülesandeid.

Kui Triin peaks välja tooma ühe asja, mis teeb Delfi tööandjana eriliseks, siis oleks selleks suhtumine inimestesse. Tema sõnul koheldakse siin inimesi võrdselt, sõltumata ametikohast. Näiteks juhatuse esimehe kabineti uks on töötajatele alati avatud.

Töö kõrval hoiab Triinu tasakaalus muusika ja aeg perega. Teda paneb naeratama ilus ilm ning teadmine, et pere ja sõpradega on kõik hästi.

Kui Ege kümme aastat tagasi Delfisse tööle tuli, ei olnud selle taga plaan pikaks karjääriks Delfis, aga elul olid teised plaanid. Ege töötab Delfis assistendina, kuid tema rolli ei ole lihtne ühe ametinimetusega kokku võtta. Ege igapäevatöö keskmes on inimesed. Inimesed, kes vajavad abi, vastuseid, lahendusi või lihtsalt kedagi, kes kuulaks. Just see ongi põhjus, miks talle oma töö nii väga meeldib.

“Inimestega suhtlemine, veidike adrenaliini ja vahest ka rutiin,” võtab ta oma töö olemuse lühidalt kokku. Kõige olulisemad märksõnad tema töös on märkamine, reageerimine ja aitamine.

Aastate jooksul on Ege õppinud, et sageli määravad päeva edu just väikesed asjad. Tuleb osata seada prioriteete, mõista, mis on parasjagu kõige olulisem, ja kuulata inimest, kes sinu poole pöördub. Need ei pruugi olla oskused, mida esimesena CV-sse kirjutatakse, kuid just need aitavad luua keskkonda, kus inimestel on hea töötada.

Ege jaoks on oluline põhimõte, et asju tuleb teha südamega. Et kui juba midagi teha, siis ikka pühendunult. Ege ütleb, et ühtki tiimi ei tee eriliseks protsessid või struktuurid, vaid inimesed, kes sinna kuuluvad. Ta on töökaaslaste seas leidnud inimesi, kellega saab rääkida nii tööst kui elust ning kelle peale saab päriselt loota.

Ege toob Delfis töötamise juures esile tööle tulemise tunnet. Ta ütleb, et Delfisse tuled sa hommikul tööle hea meelega, sest siin tehakse olulisi ja ägedaid asju ning sind kui töötajat usaldatakse.

Töövälisel ajal kuulub suur osa Ege tähelepanust perele. Lisaks meeldib talle sõita jalgrattaga ning aeg-ajalt võtta kätte mõni hea armastusromaan. Need on lihtsad asjad, mis aitavad elus tasakaalu hoida.

Kui Ege käest küsida, mis teda päriselt naeratama paneb, siis räägib ta oma perest ja väikestest tähelepanekutest, näiteks õnneküpsisest leitud sõnumist, mille kolleegid talle jätsid: „Ege, kui kontoril oleks süda, oleks see sinu laua juures. Aitäh, et sa meil olemas oled!“